Eesti Vesinikuoru esialgne tegevusulatus

Vesinikuoru tegevusulatuse esialgse kaardistamise käigus oleme tuvastanud 30 projekti. Kõik projektid katavad kogu Eesti ulatuses vesiniku väärtusahelat, alates taastuvenergia tootmisest vesiniku kasutamiseni. Neist enamik on idee ja teostatavusuuringute faasis. All toodud joonisel on kujutatud esimeses etapis kaardistatud projektid. Vesinikuoru tegevusulatus sai paika koos asutamisega 05 Juuli 2022 ning tööplaan 2023-2028 Jaanuaris 2023.

 

Eesti Vesinikuorg on üleriigiline ja terviklik arendus, mis kiirendab rohepööret ja energiasõltumatust moto all “Nullist roheliseks“.

 

Järgmise kuue aasta jooksul arendatakse välja vesiniku tootmisüksused vähemalt kuues maakonnas. Paralleelselt arendatakse välja vesiniku transpordi- ja ladustamistaristut (sh impordi ja ekspordi struktuur, tanklad ja ladustamise rajatised). Need tegevused loovad vundamendi loodavale vesiniku ökosüsteemile. Arenduses olevad projektid hõlmavad ühistranspordi laadimistaristut, raskeveokeid, raudteevedusid, laevandust, lennutransporti ja teisi transpordiliike. Samuti on vesinik sisend tööstusele, rakendatav elektrisüsteemi tasakaalustamiseks ning hoonete kütmiseks kas otse või vesiniku tootmise protsessis tekkiva jääksoojusega. Vesinikuorg hõlmab ka mitmeid innovatsiooni-, teadus- ja arendusprojekte.

Eesti vesinikuoru strateegia alused

Üldised lähtekohad:

 

• Vesinikuoru liikmeid ühendab ambitsioon praegusel keerulisel ajal tagada võimalikult kiire ja majanduslikult mõistlik energiasõltumatus.

• Taastuvenergia tootmine ja salvestamine on Eesti energiasõltumatuse saavutamise võti. Eestil on tohutu taastuvenergia tootmise potentsiaal, mis ületab tunduvalt riigi primaarenergia tarbimist. Energiast võib saada Eesti ekspordiartikkel.

• Kuna taastuvenergia tootmine on kõikuv ja Eesti elektrivõrk ei saa kunagi olema võimeline vastu võtma kogu toodetud taastuvenergia mahtu ega toime tulema suurte  kõikumiste amplituudiga, saab taastuvenergia salvestamisest vesinikuna meie peamisi väljakutseid (lisaks lühiajalisele salvestamisele salvestitesse) ja ka võimalusi.

• Vesinik kui energiakandja saab olema saadaval suurtes kogustes. Sellest lähtudes tahavad vesinikuoru liikmed õppida, kuidas kasutada ja skaleerida vesinikutarbimist ning pikas perspektiivis hakata vesinikku eksportima.

• Lähiperspektiivis on planeeritud vähemalt viis asukohta suurte päikeseparkide rajamiseks. Vähemalt osaliselt on mõttekas toodetud roheelekter muundada vesinikuks, et vältida väga kalleid arendusi elektrivõrgu tugevdamiseks. Pikas perspektiivis muundatakse vähemalt osa (7GW) meretuulepargi potentsiaalist vesinikuks (2029. aastast alates).

• Aastad 2023 - 2029 pakuvad suurepärased võimalused kogemuste ammutamiseks: kuidas, kus ja millistel tingimustel on vesinikku kui energiakandjat kõige mõistlikum toota, transportida, ladustada ja kasutada majanduslikult kõige efektiivsemal viisil. See aitab meid ühiskonnana ette valmistada suuremahuliseks vesinikumajanduseks alates 2029. aastast.    

• Ettevõtted ja kohalikud omavalitsused analüüsivad ja planeerivad erinevaid ärikaasusi nii transpordisektoris (merendus, lennundus, raudtee, ühistransport, raske- ja pikamaatransport) kui ka tankimises. Tööstuses nähakse vesinikku tulevikukindla kütuse ühe komponendina. Energiasüsteemides uuritakse vesiniku sobivust lühi- ja pikaajalise salvestina ja võrgustabiilsuse tagajana. Samuti on silmapiiril hoonete kütmine ning vesiniku import (lühiajaline vaade) ja eksport (pikk vaade).

• Vesinikuoru liikmete põhiliseks väljakutseks on muna ja kana (tootmine ja tarbimine) probleemi lahendamine ning vesiniku väärtusahela kõigi osade (tootmine, jaotamine ja ladustamine ning lõpptarbimine) väljaarendamine olukorras, kus need ei ole lühiperspektiivis majanduslikult jätkusuutlikud.

• Vesinikuoru strateegia eesmärk on tasandada vesiniku õpikõverat aastatel 2023 – 2029, et teenida alates 2029. aastast majanduslikult jätkusuutlikul viisil maksimaalset tulu.

• Projektid hõlmavad enamikke Eesti majandusklastreid, sealhulgas energiatootmist ja -muundamist ning vesiniku tarbimist. Projektide ja vesinikuoru partnerite omavaheline seotus teeb Eestist esimese tervet riiki katva vesinikuoru maailmas.

• Eesti Vesinikuoru liikmed tahavad maksimeerida koostööd teiste riikidega, optimeerida õpikõverat ja laiendada vesinikuturgu.

• Eesti partnerid soovivad optimaalselt reageerida Euroopa programmidele, mis hõlbustavad vesiniku kasutuselevõttu: Fit For 55 (loob pinnase), RePowerEU (kiirendab energiasõltumatuse saavutamist), tHrive (hõlbustab ja kiirendab uue vesinikumajanduse tekkimist), Hydrogen Valleys (kiirendab vesinikuorgude õppimiskõverat), TEN-T (investeeringud vesiniku taristusse transpordikoridoridesse), Hydrogen Backbone (sh Elering) jt.

Eesti Vesinikuoru juhtimisest

Lisaks Eesti Vesinikuoru (EVO) piiritlemisele ja strateegia koostamisele on oluline ka organisatsiooni juhtimisstruktuuri väljatöötamine. EVO põhieesmärgid juhtimisstruktuuri ülesseadmisel on järgnevad:

 

• EVO eesmärk on olla neutraalne organ, mille liikmete rollid ja vastutused on selgelt määratletud;

• Tahame rajada juhtimise ühistele ambitsioonidele ja eesmärgile teha koostööd nii orusiseselt kui ka kolmandate osapooltega;

• Me tahame Eestis arendada strateegilisel koostööl põhinevat vesinikualast mõtteviisi, et leida sünergia nii partnerite kui väärtusahela lülide vahel;

• Soovime aidata kaasa reaalsetel projektidel põhineva pikaajalise Eesti vesinikuraamistiku loomisele;

• EVO eesmärgiks on toimida vesinikualaste teadmiste foorumina, mis võimaldab erinevatel osapooltel paremini mõista üksteist ja vesiniku väärtusahelat;

 

EVO siht on neile põhieesmärkidele tuginedes pakkuda vabariigi valitsusele selget ülevaadet vesinikuga seotud ettevõtetest, omavalitsustest ja piirkondadest. Nii saab EVO olla valitsuse peamine partner vesinikupoliitika ja erinevate instrumentide väljatöötamisel.  

Tänu tugevale vesinikualaste ettevõtete ja piirkondade esindatusele soovib EVO saada peamiseks vesinikualase koostöö organisatsiooniks, mis tegeleb piiriüleste projektidega. Selle raames uurib EVO piiriüleseid koostöövõimalusi ning taotleb Euroopa Liidult ametlikku vesinikuoru staatust.

Kes me oleme

Euroopa Liidu ja Eesti ambitsioonikas eesmärk saavutada aastaks 2050 süsinikuneutraalsus loob vajaduse märkimisväärselt kiirendada rohetehnoloogiate arengut ja kasutuselevõttu. Lähikümnendite üheks olulisemaks märksõnaks kujuneb vesinik, mis panustab rohepöördesse nt salvesti ja energiakandjana.

 

Viimaste aastate jooksul on Eestis erinevates piirkondades, erinevate ettevõtete ja erineva eesmärgiga arendatud mitmeid vesinikuprojekte, mis kannavad küll ühist lõppeesmärki muuta meie elukeskkond puhtamaks ja jätkusuutlikumaks, kuid konkureerivad samal ajal omavahel rahastuse ja teiste oluliste ressursside pärast. Eesti Vesinikuorg koondab need projektid ühe katuse alla, moodustades maailma esimese tervet riiki katva vesinikuoru.

Rahvusvaheliselt mõistetakse vesinikuoru all linna, piirkonda, saart või tööstusklastrit, kus kombineeritakse mitmed vesiniku kasutusvõimalused integreeritud ökosüsteemiks, kasutatakse vesinikku suures mahus ja samaaegselt arendatakse projekti majanduslikke aspekte. Ideaalis katab see kogu vesiniku väärtusahela: tootmine, salvestamine, jaotus ja lõppkasutus.

 

Erinevate ettevõtete, teadus- ja arendusasutuste ning ühingute pikaajalise koostöö tulemusel on Eesti jaoks järjest kindlamaks muutunud võimalus taotleda Euroopa Liidult ametlikku vesinikuoru staatust. See tagaks Euroopa kaasrahastuse, tunnustuse ja võimendaks riiklikke era-avaliku sektori investeeringuid ning muudaks Eesti rohepöörde eestvedajana atraktiivseks välisinvesteeringutele ja koostööle.

 

Vesinikuorud hõlmavad enamasti üht linna või piirkonda, kuid Eesti Vesinikuorg arendab maailma esimest tervet riiki katvat vesinikuorgu. Arendusse on kaasatud kolm omavalitsust, Tartu Ülikool ja viis Eesti suurimat tööstus- ja energeetikaettevõtet.

Asutavate partnerite baasil oleme loonud juht- ja töörühma, et luua Eesti Vesinikuoru strateegia, juhtimisstruktuur ja taotleda sellele rahvusvaheline tunnustus. Asutajaliikmed on avatud kõikide huvitatud osapoolte liitumisele, et tugevdada vesinikuorgu ja selle väärtuspakkumist.

 

Lisaks juhtrühmale osalevad vesinikuoru töös ka toetusrühma liikmed Auve Tech, Clever Cities, Eesti Lennuakadeemia, Elcogen, Elering, Elmo Rent, Estiko, Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, HHLA TK, Keila linnavalitsus, Liwathon E.O.S., Lääne-Harju vald, MP Industries, Pakri S&I Park, PowerUp Energy Technologies, Põlva vald, Skeleton Technologies, SKYCORP, Stargate Hydrogen, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Rakenduslik Kolledž, Tartumaa Omavalitsuste Liit, TS Laevad, XFly.

Toetusrühma eesmärk on täiendavate projektide sidumine vesinikuoru tegevusega ning seeläbi tugevndada vesiniku väärtusahelat Eestis. Toetusrühmaga on oodatud liituma kõik huvitatud osapooled.

 

Partnerid

Lisateave